Moeshow Mässav mood, 23.09 + Sõpruse Puiestee kontsert

„Näitame, et rõivastega saab vähendada raiskavat tarbimist ning toome vaatajani radikaalid kui ka pehmema taaskasutuse ja aeglase moe,“ on etenduse produtsent Karin Paulus uhke. „Tutvustame jääkideta disaini, uniseks riideid ja ehteid, aga ka loosung-kostüüme. Olen väga õnnelik, et meie etenduse mõtestatud lavastuse loob poeet ja koreograaf Sveta Grigorjeva, kelle unikaalne alterego Carmina Trash ise üles astub.“ Muusikaliselt saadab loomingu esitamist Allan Vainola, kelle bändi Sõpruse Puiestee kontserdiga ka õhtu jätkub.

Üles astuvad Sandra Kossorotova, kelle kollektsiooni „Plaza: Moeaktivism reaktsioonina ületarbimisele“ loosung-rõivad juhivad tähelepanu sellele, et paljud kehakatted valmivad ohtlike töötingimustega paikades lapstööjõu abil. Teosed on pühendatud üle 1000 vabrikutöötaja surma kaasa toonud hoone kokkuvarisemisele Bangladešis.

Poeetiliselt tähenduslik on aga Kaari Reimandi veetav uudisbränd „Story of Afterlife“, mis koondab vanadest kampsunitest tehtud kudumeid, mis teeb iga eseme unikaalseks. „Kollektsioon „Exposé” on inspireeritud sidemest, mis tekib naise ja kantava rõiva vahel – kuidas kantav riideese loob piiri välismaailma ja intiimse sfääri vahele; kuidas kapiukse avamine võib ühtaegu kanda tagasi nii melanhoolsetesse mälestustesse kui ka olla esimeseks sammuks uute seikluste suunal; kuidas rõivastel on eriline võime panna naist end tundma õrna, sensuaalse või hoopiski vaprana,“ leiab autor. „Kollektsiooni sooviks on julgustada naisi kasutama rõivaste maagiat näitamaks maailmale endas peituvat ilu. Bränd soovib julgustada naisi kaasa mõtlema, kuidas nad ennast kantavas rõivas tunnevad ning tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid.“ „Exposé“ on loodud naisele, kes on ühteaegu nii õrn kui ka julge, hindab nii mugavust kui ka ilu ning soovib oma garderoobi valida esemeid, mis on loodud kvaliteetselt ja vastutustundlikult.

Kaja Mäeranna ja Iiri Hermaküla brändi „artiSt“ kollektsiooni „Haldjamets“ kleidid ja kardiganid on naiselikud, tütarlapselikud, müstilised, romantilised, sensuaalsed, vanaaegsed, segatud tänapäevasega, aga teadlikult mitte modernsed. Materjalidest eelistatakse siidi, peenvillast, puuvillast, batisti, kašmiiri, meriinovillast.

Kalle Aasamäe – eesti meestemoe tuntuima esindaja „Kalle HT“ jätkab jätkusuutliku disainilahenduste pakkumisega. „Jaapan on kaugel, Eesti on kaugemal veel“ koondab nii meestele kui naistele sobivaid mitmel viisil kantavaid rõivaid. Jakid, püksid ning sviitrid on valminud kehasõbralikest materjalidest ning esindavad ülimalt meisterlikku õmblusviisi.

Esitlusele tuleb ka ilmselt Eesti originaalseim ehtekunst. Urmas-Ott on kahest ehtekunstnikust  – Hans-Otto Ojastest ja Urmas Lüüsistkoosnev rühmitis, mis on teinud mitmeid intrigeerivaid manifesti laadis näitusi ning põnevaid installatsioone, osutades nii eetikale kui ka apokalüptilistele meeleoludele. Nad on pakkunud ellujäämise varustusena toimivaid ehteid, kus on kasutanud seemneid, meditsiinilisi abivahendeid ja tulekivi ning ka vanametalli ja prügiks peetavat. Nüüd jätkavad nad üheskoos furoori tekitanud metsseakontidest ehete teemadega ehk kuidas ajalooliselt on olnud komme kasutada ära liha kõrval ka tapetud loomadest ülejäänud nahk ja luud, ning avades, et erinevalt verisena näivatest kontidest on näiteks kulla kasutus seotud veeraiskamise, mürgiste jäätmete ning kuritegelike süsteemidega.  Tutvustamisele tulev „Vegan Nightmare“  koondab nii luust ehteid kui ka installatiivset kunsti.

Lisaks esitleb Urmas Lüüs avalikkusele Nõukogude ajast pärit Norma märkidest tehtud uniseksuaalseid prosse „Norma Reloaded“. Lüüsi varasematest töödest on armastatuimad Lasnamäelt leitud emailnõudest valminud südamekujulised prossid „Sügisball“.

Marta Moorats on juurutanud nii praktiku kui õppejõuna selliste lõigete konstrueerimist, mille puhul materjalijääke ei tekigi. Tema „Marta Cycles“ koondab Eesti rõivatootjate tootmisjääkidest tehtud lahendusi. Moorats toonitab: „Zero-waste ehk jääkideta disain tegeleb jäätmete nullini viimisega. Tegemist ei ole avangardse kunstiprojektiga, vaid võimalusega elimineerida igal aastal miljonite tonnide viisi prügi. Rõivatööstuse töötajate väitel satub 15-20% protsenti kangast otse prügimäele, sest see on odavam, kui nende ümber töötlemine. Mina lähenen zero-waste tehnikale kui puslemängule, integreerides kõik juurdelõikusel tekkinud detailid tootesse.“ Ainult ühe materjali kasutamine tootes võimaldab toote eluea lõppedes seda võimalikult lihtsalt ümber töödelda ning  kollektsioon on hooajatu, one size ehk üks suurus sobib kõigile ning väldib liigsete varude ettetootmist.